Elektrisõidukid nõuavad juurdepääsu laadimispunktidele, kuid laadijate tüüp ja asukoht ei ole eranditult elektrisõidukite omanike valik. Tehnoloogilised muutused, valitsuse poliitika, linnaplaneerimine ja elektrivõrgud mängivad elektrisõidukite laadimise infrastruktuuris oma rolli. Elektrisõidukite varustusseadmete (EVSE) asukoht, jaotus ja tüübid sõltuvad elektrisõidukite varudest, reisiharjumustest, transpordiliikidest ja linnastumise trendidest.
Need ja muud tegurid on piirkonniti ja ajati erinevad.
• Kodulaadimine on kõige hõlpsamini kättesaadav elektrisõidukite omanikele, kes elavad era- või paarismajas või kellel on juurdepääs garaažile või parkimiskohale.
• Töökohad suudavad osaliselt rahuldada elektrisõidukite laadimise nõudlust. Selle kättesaadavus sõltub tööandjapõhiste algatuste ja piirkondliku või riikliku poliitika kombinatsioonist.
• Avalikult ligipääsetavaid laadijaid on vaja seal, kus kodus ja töökohal laadimine pole saadaval või ei ole vajaduste rahuldamiseks piisav (nt pikamaareisi korral). Kiirete ja aeglaste laadimispunktide jaotuse määravad mitmed omavahel seotud ja dünaamilised tegurid, nagu laadimiskäitumine, aku mahutavus, asustus ja eluasemete tihedus ning riiklikud ja kohalike omavalitsuste poliitikad.
Selles väljavaates EVSE prognooside koostamiseks kasutatud eeldused ja sisendid järgivad kolme peamist mõõdikut, mis erinevad piirkondade ja stsenaariumide lõikes: EVSE ja EV suhe iga EVSE tüübi puhul; tüübispetsiifilised EVSE laadimismäärad; ja osa laadimisseansside koguarvust EVSE tüübi järgi (kasutus).
EVSE klassifikatsioonid põhinevad juurdepääsul (avalik või privaatne) ja laadimisvõimsusel. LDV-de puhul peetakse silmas kolme tüüpi: aeglane privaatne (kodu või töö), aeglane avalik ja kiire/ülikiire avalik.
Eralaadijad
Erasektori LDV-laadijate hinnanguline arv 2020. aastal on 9,5 miljonit, millest 7 miljonit on elamutes ja ülejäänud töökohtades. See moodustab 40 gigavatti (GW) elamute installeeritud võimsust ja üle 15 GW töökohtade installeeritud võimsust.
Elektriliste väikebusside eralaadijate arv kasvab 2030. aastaks 105 miljonini vastavalt väljatoodud poliitikastsenaariumile, kusjuures 80 miljonit laadijat on eluruumides ja 25 miljonit töökohtadel. See moodustab 670 GW kogu paigaldatud laadimisvõimsusest ja annab 2030. aastal 235 teravatt-tundi (TWh) elektrit.
Säästva arengu stsenaariumi järgi on kodulaadijate arv enam kui 140 miljonit (80% suurem kui sätestatud poliitika stsenaariumis) ja töökohal ligi 50 miljonit 2030. aastal. Kokku on installeeritud võimsus 1,2 TW, üle 80%. kõrgem kui sätestatud poliitika stsenaariumis ja annab 2030. aastal 400 TWh elektrit.
Eralaadijad moodustavad 2030. aastal mõlema stsenaariumi puhul 90% kõigist laadijatest, kuid vaid 70% installeeritud võimsusest, kuna kiirlaadijatega võrreldes on madalam võimsus (või laadimiskiirus). Eralaadijad vastavad mõlema stsenaariumi korral ligikaudu 70% energiavajadusestmadalam võimsusreiting.
Avalikult juurdepääsetavad laadijad
Määratud poliitikastsenaariumi kohaselt on 2030. aastaks 14 miljonit avalikku aeglast laadijat ja 2,3 miljonit avalikku kiirlaadijat. See moodustab 100 GW riiklikku aeglase laadimise installeeritud võimsust ja üle 205 GW riiklikku kiirlaadimisvõimsust. Avalikult juurdepääsetavad laadijad annavad 2030. aastal 95 TWh elektrit. Säästva arengu stsenaariumi kohaselt on 2030. aastaks paigaldatud üle 20 miljoni avaliku aeglase laadija ja peaaegu 4 miljoni avaliku kiirlaadija, mis vastavad paigaldatud võimsustele vastavalt 150 GW ja 360 GW. Need annavad 2030. aastal 155 TWh elektrit.
Postitusaeg: mai-05-2021