Elektrisõidukid vajavad laadimispunkte, kuid laadijate tüüp ja asukoht ei ole ainult elektrisõidukite omanike valik. Elektrisõidukite laadimistaristu loomisel mängivad rolli tehnoloogilised muutused, valitsuse poliitika, linnaplaneerimine ja elektriettevõtted. Elektrisõidukite varustusseadmete asukoht, jaotus ja tüübid sõltuvad elektrisõidukite varudest, reisimisharjumustest, transpordiliikidest ja linnastumissuundumustest.
Need ja muud tegurid on piirkonniti ja ajas erinevad.
• Kodune laadimine on kõige hõlpsamini kättesaadav elektriautode omanikele, kes elavad eraldi või paarismajades või kellel on juurdepääs garaažile või parkimishoonele.
• Töökohad saavad osaliselt rahuldada elektriautode laadimise nõudlust. Selle kättesaadavus sõltub tööandjapõhiste algatuste ja piirkondliku või riikliku poliitika kombinatsioonist.
• Avalikult ligipääsetavaid laadijaid on vaja kohtades, kus kodus ja töökohal pole laadimist võimalik saada või see ei vasta vajadustele (näiteks pikamaareisidel). Kiir- ja aeglaste laadimispunktide jaotuse määravad mitmed omavahel seotud ja dünaamilised tegurid, näiteks laadimiskäitumine, aku mahtuvus, rahvastiku- ja asustustihedus ning riiklikud ja kohalikud omavalitsuste poliitikad.
Käesolevas väljavaates EVSE prognooside väljatöötamiseks kasutatud eeldused ja sisendid järgivad kolme peamist mõõdikut, mis erinevad piirkonniti ja stsenaariumiti: iga EVSE tüübi EVSE ja EVSE suhe; tüübispetsiifilised EVSE laadimismäärad; ja laadimisseansside koguarvu osakaal EVSE tüübi järgi (kasutus).
Elektriautode (EVSE) klassifikatsioonid põhinevad ligipääsetavuse (avalik või privaatne) ja laadimisvõimsuse järgi. Kergeveokite puhul on arvesse võetud kolme tüüpi: aeglane privaatne (kodu või töö), aeglane avalik ja kiire/ülikiire avalik.
Privaatsed laadijad
Hinnanguline eraviisiliste kergeveokite laadijate arv 2020. aastal on 9,5 miljonit, millest 7 miljonit asub elukohtades ja ülejäänud töökohtades. See moodustab 40 gigavatti (GW) paigaldatud võimsust elukohtades ja üle 15 GW paigaldatud võimsust töökohtades.
Väljakuulutatud poliitika stsenaariumi kohaselt tõuseb elektriliste kergsõidukite eralaadijate arv 2030. aastaks 105 miljonini, kusjuures 80 miljonit laadijat on kodudes ja 25 miljonit töökohtades. See moodustab 670 GW paigaldatud laadimisvõimsust ja annab 2030. aastal 235 teravatt-tundi (TWh) elektrit.
Jätkusuutliku arengu stsenaariumis on 2030. aastal kodudes laadijate arv üle 140 miljoni (80% rohkem kui deklareeritud poliitika stsenaariumis) ja töökohtades ligi 50 miljonit. Paigaldatud võimsus on kokku 1,2 TW, mis on üle 80% rohkem kui deklareeritud poliitika stsenaariumis, ja see annab 2030. aastal 400 TWh elektrit.
Eralaadijad moodustavad 2030. aastal mõlema stsenaariumi puhul 90% kõigist laadijatest, kuid ainult 70% paigaldatud võimsusest, kuna nende võimsus (või laadimiskiirus) on kiirlaadijatega võrreldes madalam. Eralaadijad katavad mõlema stsenaariumi korral umbes 70% energiavajadusest, mis peegeldabmadalam võimsusreiting.
Avalikult ligipääsetavad laadijad
Väljakuulutatud poliitika stsenaariumi kohaselt on 2030. aastaks paigaldatud 14 miljonit avalikku aeglast laadijat ja 2,3 miljonit avalikku kiirlaadijat. See moodustab 100 GW avaliku aeglase laadimise paigaldatud võimsust ja üle 205 GW avaliku kiirlaadimise paigaldatud võimsust. Avalikult ligipääsetavad laadijad pakuvad 2030. aastal 95 TWh elektrienergiat. Säästva arengu stsenaariumi kohaselt on 2030. aastaks paigaldatud üle 20 miljoni avaliku aeglase laadija ja ligi 4 miljonit avalikku kiirlaadijat, mis vastab vastavalt 150 GW ja 360 GW paigaldatud võimsusele. Need pakuvad 2030. aastal 155 TWh elektrienergiat.
Postituse aeg: 05.05.2021